Hiina – kommunistlik riik, kus masstoodetakse suveniire. Sajandivahetusel oli see üks valitsevatest stereotüüpidest Hiina kohta. Mõned meist hoiavad sellest siiani kinni. Globaalse suurjõuna ei tohiks Hiinat siiski alahinnata.
Kõige-kõige riik
Hiina Rahvavabariik on pindalalt (9,6 miljonit km2) maailmas kolmas riik Venemaa (17 miljonit km2) ja Kanada (9,98 miljonit km2) järel. USA-d lahutab Hiinast selles edetabelis mitusada ruutkilomeetrit, isegi kui kaasata Guam, Puerto Rico ja teised inkorporeerimata alad.
Elanike arvult on Hiina maailmas esimene (1,3 miljardit) India (1 miljard) ja USA (298 miljonit) ees. Makau (Hiina erihalduspiirkond) on maailma tihedaimalt asustatud koht – 600 000 inimest elab kõigest 30 ruutkilomeetril (asustustihedus 21 224 inimest/km2). Järgnevad Monaco (18 713 inimest/km2), Singapur (7697 inimest/km2) ja Hongkong – veel üks Hiina erihalduspiirkond, kus 719 ruutkilomeetril elab 7,2 miljonit inimest (asustustihedus 6571 inimest/km2).
Hiina keskmine asustustihedus 134 inimest ruutkilomeetri kohta on siiski tagasihoidlik, jäädes alla näiteks Poolale. Hiina ongi kontrastide maa – seal leidub nii suuri praktiliselt inimtühje alasid kui ka ülitihedalt asustatud linnapiirkondi.
Sisemajanduse koguprodukt
2016. aastal oli Hiina SKP ostujõudu arvestades 21 291 766 dollarit – suurim maailmas. Ühe elaniku kohta on SKP siiski tagasihoidlik: 8113 dollarit. Tasub rõhutada, et ajavahemikus 1980–2016 suurenes USA SKP elaniku kohta üle nelja korra, Hiinas aga 26 korda.
Ka siin võib märgata kontraste – Makau kuuluks oma per capita SKP-ga (67 079 dollarit) maailma rikkaimate riikide hulka, jäädes vaid veidi maha Luksemburgist, Šveitsist ja Norrast. Hongkongi per capita SKP on 43 528 dollarit, millega erimajanduspiirkond paigutub esikümnesse. Hiina tervikuna on selles arvestuses 71. kohal.
Hiina majandusime
Öeldakse, et ükskõik milline töö on parem kui olla tööta. Hiinlased võtsid seda väga tõsiselt. Aastakümneid pakkusid nad teistele riikidele odavat tööjõudu ning keeldusid oma majandust lääne konsultantide abiga kiirkorras reformimast. Tänaseks on paljud Hiina suurtootmised kolinud odavama tööjõuga kohtadesse (nt Bangladeshi) ning omamaistest ettevõtetest, nt Xiaomi, Lenovo, TP-Link ja Huawei, on saanud ülemaailmselt tuntud brändid.
Ehkki poliitilise süsteemi poolest on Hiina endiselt kommunistlik-autoritaarne riik, valitseb majanduses padukapitalism ja varjamatu protektsionism. See tähendab, et Hiina töövõtjaid ja tarnijaid eelistatakse välismaistele ning vajadusel ei kõhelda patente „laenuks võtmast”.
Hiina jüään
Veel 2008. aasta paiku (Kokkusattumus? Kaheldav.) peeti Hiina jüääni (CNY, Hiinas RMB) laialdaselt teisejärguliseks valuutaks. 21. sajandi esimesel ja teisel aastakümnel seevastu hakati jüääni üha tõsisemalt võtma ja see kaasati 2016. aastal lõpuks ka Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühiku SDR reservvaluutade korvi. Pärast jüääni lisandumist on SDR-i korvis valuutade kaalud järgmised: USA dollar (41,7%), euro (30,9%), jüään (10,9%), jeen (8,3%) ja naelsterling (8,1%), kusjuures need ei ole juhuslikud arvud.
Hiina keskpank ütles oma pressiteates, et jüääni kaasamine SDR-i on vaid üks samm selle ülemaailmse tähtsuse suurenemise teel. Need ei olnud tühjad sõnad – viimastel kuudel on Hiina teatanud kavast hakata väljastama jüäänides arveldatavaid naftafutuure. Tegu oleks Hiina esimese rahvusvaheliseks kauplemiseks avatud futuuriga, mida lisaks saaks Hongkongis ja Shanghais lunastada kulla eest. See tähendab, et jüääni tähtsus võib lähiaastatel tõepoolest tõusta.
Kas peaksime hiina keelt õppima?
Business Insideri juunikuu numbris prognoosis legendaarne investor Jim Rogers tohutut turukrahhi, milletaolist praegused põlvkonnad pole varem näinud. Rogers arvab, et finantskaoses võivad kaardilt kaduda terved riigid ja juhtuda võib palju muud kohutavat. Seepärast on ta juba Aasiasse kolinud ning tema lapsed räägivad mandariini keelt.
Hiina keele õppimine on igaühe enda otsus. Tõtt-öelda saab läänelikes suurlinnades, näiteks Hong Kongis ja Shanghais inglise keelega üsna hõlpsasti hakkama. Suurem osa Hongkongi elanikke räägib tegelikult hoopis kantoni keelt, mis on mandariini keelest täiesti erinev. Viimast räägitakse ülejäänud Hiinas ja Taiwanis ehk Hiina Vabariigis, mis on omaette huvitav koht, ehkki riigina tunnistab seda üksnes 20 riiki, sh Belize, Burkina Faso, Dominikaani Vabariik, Guatemala, Haiti jne.
Jim Rogersi ennustuste paikapidavuse üle otsustamine jäägu igaühe enda teha. Tasub siiski meeles pidada, et tegu on mehega, kes teenib finantskriisidelt tulu, ning et FED juhatuse esinaine Janet Hellen välistas uued kriisid meie eluajal. Igal juhul on viimane aeg lõpetada mõtlemine Hiinast kui kohast, kust AliExpressi kaudu võltsitud Dolce & Gabbana päikeseprille tellida. Poliitilises plaanis räägib enda eest tõik, et maailma pilk on nihkunud Lähis-Idast Aasiasse (viimasel ajal küll Põhja-Koreasse, kuid vaevalt et see kokkusattumus on).
